Investeeringud biotehnoloogia tööstuses 2022. aastal

Biotehnoloogiasse ja meditsiiniliste läbimurretega tegelevatesse avastustesse investeerimine on viimastel aastatel populaarsust kogunud.

Sel kuul avaldas Crunchbase nädala 10 suurima tehingu valiku ning biotehnoloogia idufirmad hõivasid neist 10-st kohast lausa 6.

Märkimisväärsemate rahastamiste hulgas olid:

• ACELYRIN, Los Angeleses tegutsev idufirma, kes kaasanud hiljuti Access Biotechnology juhtimisel 300 miljonit dollarit C-seeria voorus
• RayzeBio, San Diegos baseeruv idu, kes kaasanud 160 miljonit dollarit D-seeria rahastust, mille kaasjuhid olid Viking Global Investors, Sofinnova Investments ja Wellington Management
• Nimbus Therapeutics, Massachusettsis paiknev kliinilise faasi ravimite arendaja, sulges erarahastuse summas 125 miljonit dollarit

Biotehnoloogia uurib elusorganismide või nende metaboolsete saaduste kasutusvõimalusi teatud tehnoloogiliste/sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, nagu:

• Keskkonnareostus
• Puhas või joogivee puudus kolmandates riikides
• Ebapiisav meditsiin või tehnoloogia, mis aitaks erivajadustega inimesi
• Uute jätkusuutlike materjalide tootmise vajadus

Teadlased on veendunud, et biotehnoloogia abil saab neid ja paljusid teisi probleeme lahendada.

Näiteks võib biotehnoloogia abil toimuda oluline edasiminek ravimite loomisel ning uute taimede ja loomaliikide muutmisel või loomisel, mis parandab toiduainete kvaliteeti.

12. septembril 2022 allkirjastas USA president Joe Biden täitekorralduse, mis toetab biotehnoloogia ja biomajanduse arengut USA-s, et vähendada sõltuvust Hiinast.

„Globaalne tööstus on biotehnoloogil põhineva revolutsiooni lävel. Biotehnoloogia abil saame programmeerida mikroobe tootma erilisi kemikaale ja ühendeid.“

Joe Biden

Ameerika Ühendriikide president

Dokumendi sisuks on bioinseneritehniliste tootmissüsteemide toetamine, et luua lai valik tooteid ja materjale – uutest ravimitest ja inimkudedest kuni biokütuste ja toiduni.

Selles artiklis käsitleme biotehnoloogia iduettevõtet, kes arendab täna üht kõige võimsamat näriliidest. Seni on seda testitud ainult rottidel ja ahvidel, kuid lähitulevikus plaanitakse alustada kliiniliste katsetega inimestel.

Räägime ühest enim kõneainet tekitanud Elon Muski projektist – Neuralinkist.

Neuralink

Neuralink, asutatud 2016. aastal, arendab ainulaadset seadet, mis suudab edastada ajusignaale Bluetoothi kaudu. See võimaldab arvutit või nutitelefoni juhtida otse ajuimpulssidega.

Neuralinki põhitoode on väike kiip nimega The Link, mida saab inimese ajju implanteerida ja mis võtab vastu närvirakkude elektrilist aktiivsust ja dekodeerib selle loetavaks mustriks.

Tehnoloogia on veel arendusfaasis ning enne masstootmiseni jõudmist on pikk tee minna.

Ettevõte on hiljuti teatanud, et astub esimesi samme, et läbi viia inimese ajukiibi kliinilised katsed.

2019. aastal toimus Neuralinki esimene neurokiibi esmaesitlus – aju ja arvuti liidese näol.

Neuralinki põhiülesanne on anda inimestele, eriti neile, kes kannatavad neuroloogiliste haiguste all, rohkem tegutsemisvõimalusi. Musk ütleb, et seade aitab hormoone kontrollida, ärevust leevendada ning muudab aju tõhusamaks.

Musk usub, et inimese aju võimekuse laiendamine aitab nii tõsiste haigustega toime tulla kui ka võistelda tehisintellekti arenguga.

Vastuolud

Vahetult enne esitlust ilmus veebis ootamatuid üksikasju ühe endise töötaja poolt. Ta rääkis konfliktist teadlaste ja inseneride vahel.

Peamiseks põhjuseks oli Muski surve projekti tähtaegade kiirendamiseks, hoolimata kõigist piirangutest. Selle tulemusena lahkus projektist 8 teadlasest 6.

Olukorra muutis veelgi pingelisemaks loomadel tehtud ebaõnnestunud katsed. Nende hulka kuulus 10 000 mikroelektroodi ühendamine elusa lamba ajju ning ahvi ajukirurgiline operatsioon. Mõlemad eksperimendid seadsid subjektid märkimisväärsesse eluohtlikku riski.

Vastuseks avaldas Neuralink video, kus näidati loomade pidamise tingimusi ning tõdeti, et järgitakse kõiki nõudeid ja hoolitsetakse katsealuste eest.

Märkimisväärne on see, et Neuralinkile pole USDA poolsete loomahoolduse ja rajatiste inspektsioonide käigus kordagi ettekirjutusi tehtud. 9. aprillil 2021 näitas Neuralink videot, kus ahv mängib videomängu ajju paigaldatud kiibi abil:

Riskikapitali investorite jaoks on Neuralinki tehnoloogia endiselt varases arendusfaasis ning selle massiline kasutuselevõtt võtab veel aastaid. Seega peab Elon Musk ajukompuutri-liidese läbimurde rahastamiseks koguma järgmistel rahastusvoorudel märkimisväärset kapitali.

Juulis 2021 viis ettevõte läbi 205 miljoni dollari suuruse C-seeria rahastusvooru, mille juhtis Vy Capital ning millest võtsid osa Google Ventures, DFJ Growth, Valor Equity Partners, Craft Ventures, Founders Fund ja Gigafund.

Neuralinki rahastusvoorud.

Elon Muski teised projektid

Elon on praegu maailma rikkaim inimene, ületades Jeff Bezost varaga 270 miljardit dollarit. Suurem osa Eloni varast pärineb Teslast ning alates pandeemia algusest on Tesla aktsia väärtus tänu jaeinvestorite suurele huvile, heale tootlusele ja globaalsele elektriautode trendile kasvanud üle 2500%.
Kuid Tesla pole ainus ettevõte, mille Elon Musk asutas. Tema ettevõtete hulka kuuluvad veel SpaceX, OpenAI ja The Boring Company teiste innovatiivsete projektide seas.

Vaatame meie Youtube'i videost, millega iga ettevõte maailma tuntuima innovaatori ja muutja nime all tegeleb.