Küberjulgeolek: Digiajastu trendid ja väljakutsed

Teabe kaitse on olulise tähtsusega maailmas, kus digitaliseerimine on lahutamatu osa nii ärist kui igapäevaelust. Investeeringud infoturbe tehnoloogiatesse on muutumas nii põhjendatuks kui ka väga tulusaks.

Turu ülevaade

Analüütilise ettevõtte Precedent Research andmetel ulatus globaalne küberjulgeoleku turg 2022. aastal 211,48 miljardi dollarini ning eeldatavasti ületab 2032. aastaks 690 miljardi dollari piiri, prognoositava aastase kasvutempoga 12,58% perioodil 2023–2032.

Küberjulgeolekule tehtavate kulutuste kasvule aitavad kaasa mitmed tegurid, sealhulgas pahavara mahu pidev tõus. Ründajate meetodeid täiustatakse järjepidevalt. Häkkeriteenused muutuvad kättesaadavamaks ning neid kasutatakse sageli konkurentsi või kiire tulu saamiseks, mis on kaasa toonud Cybercrime-as-a-Service (küberkuritegevus kui teenus) mudeli esilekerkimise.

Majanduse ulatuslik digitaliseerimine nõuab sageli kiireid lahendusi, mis toob kaasa paljude toodete ebaküpses ja ebaturvalises vormis turuletoomise. Digimuutuste tempo ületab küberjulgeoleku arengukiirust. Lisaks süvendab olukorda spetsialistide puudus: analüütikute hinnangul oli 2022. aastal maailmas ligikaudu 3,5 miljonit vaba töökohta kitsama profiiliga spetsialistidele selles valdkonnas.

Seega pole küberjulgeoleku turul muud valikut kui kasvada ning ettevõtted peavad paratamatult täiustama ning pakkuma uusi komplekslahendusi, mis vastavad kiiresti areneva digimajanduse nõuetele.

Valdkonna trendid

Täna riskivad mahajäämisega ettevõtted, kes ei integreeri tehisintellekti või biomeetrilisi tehnoloogiaid oma teenustesse, mistõttu kujunevad turul välja trendid, ilma milleta küberjulgeoleku teenuseid enam ette ei kujutata.

Olulisemad trendid on loomulikult tehisintellekt (AI) ja masinõpe. Need tehnoloogiad võimaldavad automaatselt tuvastada anomaaliaid ja ohte, analüüsida kasutajate ja süsteemide käitumist ning prognoosida võimalikke rünnakuid. Tehisintellekt aitab kiirendada intsidentidele reageerimist ning vähendada valehäirete arvu. Seejuures väheneb märkimisväärselt inimese roll küberrünnete tuvastamisel ja kõrvaldamisel.

Kaugtöö leviku ja pilveteenuste laiaulatusliku kasutuse kasvuga pööratakse üha rohkem tähelepanu Zero Trust Architecture (nullusaldusmudelile). See kontseptsioon eeldab täielikku umbusku iga kasutaja või seadme suhtes enne nende autentimist, pakkudes lisa kindlust ning piirates volitamata ligipääsuriske.

Pilveturbe valdkond muutub oluliseks, kuna üha enam ettevõtteid liigub pilveinfrastruktuuride juurde. Pilvandmete ja rakenduste kaitse aitab ära hoida andmeleket ning tagada regulatiivsete nõuete täitmist, mis on tänapäeva digimaailmas ülioluline. Samuti on esile tõusnud andmekaitse ja privaatsus. Ettevõtted tugevdavad andmete krüpteerimist, juurdepääsukontrolli ning juhtimist vastavalt seaduslikele nõuetele, mis aitab vältida suuri rahatrahve ja kindlustada klientide usaldust.

Kübertaaste on muutumas üheks olulisemaks valdkonnaks, millele ettevõtted tähelepanu pööravad. Ärijärjepidevuse ja kiire taastumise strateegiad pärast küberrünnakuid hõlmavad intsidentidele reageerimise plaanide ja andmete varundamise korraldamist. Sama oluline on mitmeastmeline autentimine, mis raskendab küberkurjategijate jaoks volitamata ligipääsu; nõudes kasutajatelt lisatõendit enda isiku kohta, on selline praktika muutumas standardiks.

Asjade Internet (IoT — seadmete andmevõrk) ja selle turvalisus nõuavad tähelepanelikku suhtumist, sest ühendatud seadmete hulk suurendab uusi haavatavusi. Seadmed saavad üha nutikamaid funktsioone, kujundades turul AIoT-trendi (tehisintellektil põhinevad rakendused ühendatud seadmetes). Ettevõtted arendavad spetsiaalseid lahendusi nende seadmete ja võrkude kaitsmiseks. Samal ajal kasvab juurdepääsukontrolli süsteemide segment ning biomeetriliste tehnoloogiate kasutuselevõtu trend muutub üha ilmsemaks. Turul pakutakse mitmesuguseid identifitseerimislahendusi, alates näotuvastusest, sõrmejäljest ja peopesamustrist kuni veresoonte ja võrkkesta lugemiseni välja. Biomeetria peamine eelis on väga kõrge töökindlus ja äratundmisdokatsus.

Need trendid rõhutavad küberjulgeoleku kasvavat keerukust ja tähtsust kiire digimuutuse tingimustes. Investeeringud kaasaegsetesse küberjulgeoleku tehnoloogiatesse ja strateegiatesse on üliolulised andmete, süsteemide ja äriprotsesside kaitsel.

Rubrik kui trendide ühendamise näide

2013. aastal asutatud Rubrik on kiiresti tõusnud pilvandmete halduse ja küberjulgeoleku liidriks. Asutamisest alates on ettevõte pälvinud investorite suurt tähelepanu ning kaasas esmase avaliku aktsiaemissiooni (IPO) käigus 752 miljonit dollarit.

Rubrik pakub unikaalset andmekaitse lahenduste lähenemist, mis põhineb nullusaldusmudelil, aidates organisatsioonidel suurendada vastupanuvõimet küberrünnakutele, pahatahtlikele siseringi töötajatele ja operatiivsetele riketele. Ettevõtte tooteportfelli kuuluvad andmete kaitse, ohuanalüütika, küberturvalisuse juhtimine ja kübertaaste. Lahendused pakutakse omanäolise Rubrik Security Cloud platvormi kaudu, mis lähtub nullusaldusprintsiipidest. Platvorm tagab täieliku küberstabiilsuse ettevõtete, pilve- ja SaaS (tarkvara kui teenus) rakendustes. Ettevõte on suutnud ligi meelitada uusi tellimuskliente ning tugevdada ja laiendada suhteid olemasolevatega.

Samal ajal paistab ettevõte silma ühe kõrgema netotellimuse hoidmise määra poolest tehnoloogiasektoris, ulatudes 133%-ni seisuga jaanuar 2024.

Pärast IPO-d võib Rubrik muutuda üheks turuliidriks. Esmasel aktsiaemissioonil teenitud tulu, enam kui 750 miljonit dollarit, võimaldas ettevõttel tugevdada oma finantspositsiooni. IPO järel on ettevõttel bilansis 880 miljonit dollarit sularahas ning üle miljardi dollari, kui arvestada ka lühiajalisi investeeringuid.

Rubrik ühendab edukalt küberjulgeoleku tänaseid trende, pädevat juhtimist ja strateegilist visiooni turu võimalustest. Tänu innovaatilisele lähenemisele ja kõrgtehnoloogiate rakendamisele suutis ettevõte kanda kinnitada turul ning kaasas investeeringuid nii Microsoftilt kui ka olulistelt fondidelt pre-IPO etapis. Peamine risk ettevõtte jaoks jääb aga kiiresti muutuv turg ja suur konkurents, mis nõuab lahenduste pidevat ajakohastamist ning täiustamist, et säilitada konkurentsieelis. Pole välistatud, et homme näeme turul uut mängijat, kes suudab pakkuda paindlikuma turbelahenduse ja saavutada IT-hiidude ning finantssektori poolehoiu ja investeeringud.

Mis toimub Kasahstanis?

Küberjulgeolek on Kasahstani jaoks digitaliseeruva majanduse tingimustes tähtsam kui kunagi varem. Digiteenuste ja andmete mahu kasvades muutub teabe kaitse kriitiliseks. Siseministeeriumi andmetel on küberkuritegude arv Kasahstanis viimase viie aastaga kolmekordistunud. 2023. aastal registreeriti üle 223 miljoni küberrünnaku välisriikide häkkerite poolt; neist 63% olid suunatud avalikule sektorile.

Küberjulgeolekusse investeerimine aitab kaitsta kriitilist infrastruktuuri ja konfidentsiaalset infot ning loob usaldusväärse ja turvalise digikeskkonna nii ettevõtetele kui ka elanikkonnale. Kasahstanil on oluline võtta digimajanduses juhtpositsioon, mõista turutrende ning teha koostööd tipptasemel tegijatega, et tagada usaldusväärne digitaalsete varade kaitse ning soodustada digimajanduse edasist arengut.

Allikas: Forbes Kasahstan