FOMC kohtumise kokkuvõte: juuni 2026

Aasta neljas FOMC-i kohtumine toimus ning intressimäär jäeti (nagu oodati) kehtivasse vahemikku 3,50–3,75%. Föderaalreserv kinnitas taas oma poliitikat hoida pangandussüsteemis piisavaid reservid.

Komitee alandas oma 2026. aasta SKP prognoosi 2,2%-le ning tõstis inflatsiooniootusi: 3,6% PCE indeksi ja 3,3% Core PCE (isiklikud tarbimiskulutused) puhul.

Ka föderaalfondide intressimäära mediaanprognoosi tõsteti: 3,8% 2026. aasta lõpuks, mis vastab vahemikule 3,75–4,00%, millele järgnevad langetused aastatel 2027 ja 2028.

Kevin Warshi esimene pressikonverents Föderaalreservi juhina algas viie töörühma loomise väljakuulutamisega, mis katavad regulaatori töö põhivaldkondi: Föderaalreservi kommunikatsioon, bilanss, andmeallikad, tootlikkus ja tööhõive tehnoloogilise ümberkujundamise ajastul ning inflatsiooniraamistik. Sisuliselt avab Warsh Föderaalreservile “uue peatüki”, sooviga ümber mõtestada otsuste tegemise arhitektuur.

Eraldi rõhutas Warsh andmete kvaliteeti. Ta toonitas, et Föderaalreserv peaks vähem tuginema “mineviku kajadele” — st aegunud ja mahajäänud andmetele — ning rohkem orienteeruma õigeaegsele, ajakohasele ja praktiliselt rakendatavale infole majanduse seisundi kohta. Selles kontekstis märkis ta vajadust ühendada erasektori parimad praktikad ja tehisintellekti võimaldatud uued tööriistad ühtseks süsteemiks, mis võimaldab Föderaalreservil saada reaalajas kvaliteetsemat teavet.

Teine oluline punkt — Warsh andis märku loobumisest tavapärasest tulevikusuunatud juhisest, mis on seni pressikonverentsidel poliitikat saatnud.

Vastates küsimustele intressimäära tuleviku, dot plot’ide ja kommunikatsiooni formaadi kohta, keeldus ta otsese juhise andmisest ning rõhutas korduvalt, et iga nimetatud valdkonnaga tegelevad eraldi töörühmad.

Lisaks märkis Warsh, et finantsturud peaksid reageerima eelkõige saabuvatele majandusandmetele, mitte ootustele selle kohta, kuidas Föderaalreserv neid andmeid tõlgendab. Tema loogika järgi toimib hinnamehhanism seda tõhusamalt, mida iseseisvamalt turud hindavad reaalmajanduse olukorda, eristavad tugevaid ja nõrku andmeid ning hindavad tõenäolisi stsenaariume ja riske.

Samas ei tähenda see, et SEP — FOMC-i liikmete majandusprognooside kokkuvõte — avaldamine lõpetatakse; see jätkub. Warsh lubas siiski, et aasta lõpuks võib kujuneda uus kommunikatsioonistruktuur ning ka SEP-i formaat võib muutuda.

Kuigi Warsh vältis paljudes vastustes otseseid prognoose, saab tema märkustest siiski mõned olulised järeldused teha. Pressikonverentsi lõpus täpsustas ta oma hinnangut tööturule: komitee seisukohta kokku võttes näeb tööturg stabiilne välja ning tööhõive andmed liiguvad heas suunas. Teisisõnu, tööturg ei tundu olevat tegur, mis nõuaks kohest poliitika lõdvendamist.

Intressimäära osas rõhutas Warsh seevastu suurt ebakindlust. Tema sõnul leidis osa komitee liikmetest SEP-is, et arvestades praeguseid olusid, peaks määr aasta lõpuks jääma samale tasemele või langema, samas kui teised nägid seda kõrgemal. Warsh ise, olles arutelus 19. osaleja, ei esitanud SEP-is oma prognoosi.

See näitab, et Föderaalreservis puudub ühtne nägemus intressimäära edasisest teest ning poliitika suund jääb avatuks ja sõltub uutest andmetest.

Üldiselt oli Warshi retoorika institutsionaalselt rangem inflatsioonieesmärgi ja Föderaalreservi sõltumatuse osas, kuid seda ei pea tingimata tõlgendama kui kohese poliitika karmistamise signaali. Pigem võib seda näha kui katset lahendada korraga kaks probleemi: näidata, et uus juht ei ole, hoolimata seotusest Trumpi administratsiooniga, “juht, kes langetab intressimäärasid iga hinna eest”, ning rahustada turge inflatsiooniriski osas, kinnitades, et Föderaalreserv ei lase kõrgel inflatsioonil kinnistuda isegi poliitilise surve all.

Kokkuvõttes võib Kevin Warshi esimest esinemist kirjeldada kui katset samaaegselt taaskäivitada Föderaalreservi kommunikatsiooniarhitektuur, kinnitada regulaatori sõltumatust ning tugevdada usaldust tema valmisolekus inflatsiooniga võidelda, ilma et turgudele seataks jäika suunda edasiste intressimääraotsuste osas.

Turu ootused Föderaalreservi intressimäära suhtes viitavad endiselt sellele, et baasstsenaariumi kohaselt jääb määr järgmisel, 29. juulil toimuval kohtumisel samale tasemele, kuid tõstmise tõenäosus on kasvanud:

Turgude reaktsioon seansi lõpus oli mõõdukalt kaitsev: aktsiad ja krüptovaluutad langesid, dollar tugevnes, volatiilsus kasvas, samas kui pikaajalised USA riigivõlakirjad jäid peaaegu muutumatuks:

• S&P500 futuurid: −1,27%;

• VIX: +9,80% (kuni 18,43);

• Kulla futuurid: −2,78%;

• Dollarindeksi futuurid: +0,83%;

• TLT ETF pikaajaliste USA riigivõlakirjade kohta: −0,05%;

• BTC/USD: −2,75%.